EVKL seisukohad mootorsõidukimaksu väljatöötamisele

Eesti Vanatehnika Klubide Liit on avaldanud oma seisukohad poliitikutele automaksu- väljatöötamise teemal. Pöördumise täisteksti ja lisad leiab SIIT.

Väljavõte pöördumisest:

Eesti Vanatehnika Klubide Liit ja tema liikmesklubid ei toeta mootorsõidukimaksu,
kuna:

  • see ei aita kaasa juba valmistatud sõidukite lõpuni kasutamisele ega vähendada uute
    sõidukite tootmisest tekkivat keskkonnamõju, mis on vähemalt sama suur kui kogu
    kasutamise ajal tekkiv keskkonnamõju. Juba kasutusel olevad sõidukid on enamuse oma
    keskkonnamõjust juba avaldanud ja seetõttu selliseid sõidukeid ei tohi maksustada.
    Keskkonnale ohutuma sõiduki kasutamisele võtmist motiveerib uute kasutusele võetavate
    sõidukite registreerimise maks.
  • Mootorsõidukimaks üksnes omandiõiguse alusel ei vähenda sõidukite keskkonnamõju ning
    maksu tasumine terve aasta eest korraga ei soosi sõiduki kasutamisest loobumist lühemateks
    perioodideks.
  • Mootorsõidukite maksustamine üksnes liiklusregistrisse tehtud omanikukande alusel on
    vastuolus põhiseaduses sätestatud omandiõiguse vabadusega1
  • Keskkonnasõbralikul viisil hoitav sõiduk ei avalda keskkonnale kahjulikku mõju ning kui mingi osa inimestest endale kuuluvaid sõidukeid ei hoia keskkonnale ohutul viisil, siis ei saa seda probleemi lahendada õiguskuulekate omanike maksustamisega.
  • Eestis puudub sõidukite omanike register, kuna liiklusregister on informatiivne register ning
    seetõttu ei võimalda tuvastada sõiduki omandisuhet, mistõttu liiklusregistri andmete alusel ei
    ole võimalik määrata maksukohustust.
  • Umbes 20 aasta jooksul riigi poolt tegemata töö ning bürokraatlike takistuste tõttu on ca
    300 000 liiklusregistris registreeritud peatatud registrikandega sõidukite saatus teadmata
    ning neid ei ole võimalik liiklusregistrist kustutada ka siis, kui neid tegelikult enam ei
    eksisteeri.
  • Mitme sõiduki omamine ei ole luksus, vaid vajadus ning kuna neid üheaegselt ei kasutata,
    siis on keskkonnale säästvam kasutada igapäevasõiduks väikest sõiduautot, mitte
    universaalset sõidukit, mis üheaegselt võimaldab vedada koduses majapidamise
    korrashoidmiseks vajalikke materjale, mahutada suurt peret, on hea läbivusega rasketes
    teeoludes või on vajalik mingi ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Näiteks ei ole võimalik
    maapiirkondades rentida kaubikut või haagist, tellida veoautot, puksiiri, korvtõstukit,
    kraanat jne, mida on vaja võib-olla kord aastas, kuid mõnikümmend aastat tagasi toodetud
    sõidukiga on üksikutel kordadel aastas vajaminev töö on võimalik ära teha.
  • vähemalt 30 aastast tagasi valmistatud sõidukeid ei registreerita liiklusregistris ilmselgelt
    liiklusvahendina tarbimise eesmärgil – sellises vanuses sõidukorras sõidukite hinnakõver
    hakkab taas tõusma ning nende tarbimismugavus on madalam kui uuematel, aga odavamatel
    sõidukitel.
  • Maksul puudub eesmärk, milleks maksu kasutatakse ning VTK-s ei käsitleta õiglaselt
    keskkonnamõju, mida kaalult raskemad elektrisõidukid teedele põhjustavad

Põhiseaduse § 32 lõige 2 – Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

  • Maksumäär ei lähtu tegelikust sõiduki kasutamisest, mis on väga erinev hooajaliselt
    kasutataval sõidukil (mootorratas, hobisõiduk) ning takso või rendisõidukil.
  • Maksumäär ei arvesta piirkondlike eripäradega, kus ühistransport ning kaubaveo teenuste
    mõistlik kättesaadavus on piiratud

2. Mootorsõidukimaksu edasisel planeerimisel palume arvestada järgmiste
ettepanekutega – need hõlmavad nii esmase registreerimise kui aastamaksu.
2.1. Vabastada planeeritavast mootorsõiduki maksust liiklusseaduse § 83 alusel
tunnustatud ja liiklusregistris registreeritud/registreeritavate vanasõidukid, kuna
tegemist on tehnikapärandi kandjatega ning sisuliselt museaalidega.
2.2. Vabastada planeeritavast mootorsõidukimaksust kõik vähemalt 50 aastat tagasi
valmistatud sõidukid, kuna tegemist on kultuuriväärtustega.
2.3. maksu tasumine peab toimuma üksnes reaalse kasutamisaja põhiselt ning
proportsionaalse päevatasuga 1/365 aastasest maksumäärast:

  • ainult sellisel viisil on võimalik tegelikult motiveerida sõidukite kasutajaid loobuma
    periooditi mootorsõiduki kasutamisest – kui maksta tuleb nagunii terve aasta eest, siis ei
    motiveeri see loobuma auto kasutamisest näiteks päevaks, nädalaks või kuuks.
  • kasutamisaja määrab sõiduki kasutaja ise sarnaselt teekasutustasu või kohustusliku
    liikluskindlustusega minimaalselt päeva kaupa, liiklusregistris registreerimise kande
    kehtivuse (maks üksnes sõidukitele, mille registrikanne ei ole peatatud või ei ole ajutiselt
    registrist kustutatud nagu raskeveokimaks) või kohustusliku liikluskindlustuse perioodi
    alusel.

3. Muud ettepanekud
3.1. Avalikus ruumis asuvate „romude“ vähendamiseks teeme ettepaneku kehtestada
liiklusseaduses nõue, et tehnoülevaatust mitteläbinud, registreerimismärgita, registreerimata
või peatatud registrikandega sõidukid ei tohi lisaks liikudes teeliikluses osalemisele ka
parkida avalikult kasutatavatel teedel – seda nii riigile ja kohalikule omavalitsusele
kuuluvatel teedel kui erateedel. Sellised sõidukid tuleb paigutada hoiukohta omaniku kulul
nagu liiklust takistavalt pargitud sõidukid ning kui omanik sõidukit ära ei vii, siis lugeda
hüljatuks ja utiliseerida omaniku kulul.
3.2. Eramaa omaniku loata eramaal hoitavate sõidukite hoiukohta paigutamiseks kehtestada
samasugune regulatsioon nagu avalikus ruumis parkivate sõidukitele – sõiduki omaniku
kulul.
3.3. Tõhustada riiklikku kontrolli, et sõidukeid hoitaks keskkonnale ohutul viisil.
3.4. Luua regulatsioon, mis võimaldab omaniku valdusest väljunud sõidukite liiklusregistrist
kustutamiseks olukorras, kus sõidukit omaniku valduses enam ei ole, kuid registrikanne on
säilinud.

loe edasi täisteksti

Pöördumine on tõsine, aga illustreerimiseks väike nali internetiavarustest.

This entry was posted in Postitused. Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *