2025. aasta üldkoosolekul tunnustas Klubi juhatus, liikmete ettepanekul ning taustauuringu põhjal, nelja pikaaegset ning asjalikku liiget auliikme staatusega.
Auliige – Jüri Bäärs
Pärnumaa vanatehnika kogukonnas on inimesi, kelle kohalolu ja panus on kujundanud terve liikumise näo. Jüri on üks neist — mees, kelle tegevus ulatub üle aastakümnete ning kelle energia, abivalmidus ja eestvedamine on olnud hindamatu väärtusega.
Jüri osales juba 1989. aastal Unic Moto kokkutulekul, saabudes sinna oma IZ49 mootorrattaga. Sellest hetkest algas tema pikk ja järjekindel teekond vanatehnika maailmas — teekond, mis on toonud teda nii mootorrataste kui ka autode juurde ning mille jooksul on ta olnud alati kohal, alati valmis panustama ja alati valmis teisi kaasa tõmbama.
Jüri töötas Ziguli teeninduses värvimehena ning 90ndate algul läks koos Arvo Jungiga Soome, kus taastati vanatehnikat ning Jüril tekkis pisik neljarattaliste suunas. 90ndate keskpaigas asutati oma kere-ja värvitööde firma Fermo, mis taastas lugematul hulgal vanasõidukeid visuaalilme näol.
Alates 2014. aastast on Jüri Unic-Moto Lääne piirkonna eestvedaja. Tema juhtimisel on toimunud mitmed olulised ettevõtmised, sealhulgas Unic Moto kokkutulekud Kosmonautika puhkekeskuses 2014. aastal ning Valgerannas 2024. aastal.
Jüri panus ei piirdu aga ainult kodumaaga. Ta on olnud Unic Moto sõitude saateauto juht mitmel rahvusvahelisel üritusel: Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Tema rahulik meel, tehniline taip ja oskus keerulistes olukordades lahendusi leida on teinud temast usaldusväärse kaaslase igal reisil.
Aastal 2018 korraldas Jüri Pärnu motohooaja lõpetamise raames kokkutuleku, kuhu ta ajas kokku 100 vana mootorratast.
Jüri on olnud mitmel korral Pärnumaa Vanatehnika Klubi juhatuse liige, panustades klubi arengusse, otsustesse ja tulevikku. Ta on nii moto- kui automees, kelle teadmised ja kogemused on alati olnud teistele toeks.
Seetõttu on meil suur au tunnustada Jüri panust ja pühendumust, nimetades ta Pärnumaa Vanatehnika Klubi auliikmeks.
Auliige – Jaan Eelmaa
Jaan on üks meie piirkonna kauaaegseim ja järjekindlam vanatehnika-entusiast — inimene, kelle panus ulatub mitme kümnendi taha ning kelle tegevus on kujundanud kogu kohaliku vanatehnika kogukonna nägu.
Jaani teekond tehnika juurde sai alguse juba nooruses, kui sugulane, tugev tehnikamees, ta käekõrvale võttis ja vanade masinate maailma juhatas. See oli aeg, mil vanatehnika oli pigem haruldus kui harrastus, kuid Jaan leidis sellest oma kutsumuse. Tema esimene suurem restaureerimistöö — GAZ 67B, mis oli legoks laiali võetud— ärkas taas ellu 1980. aastate keskpaigas ning valmis 1986. aastal. Sellest sai alguse pikk ja pühendunud teekond, mis kestab tänaseni.
Ta on olnud tegev vanatehnika maailmas alates 1980. aastast ning tema panus ei piirdu vaid kogumise ja restaureerimisega. Jaan on Maamootor MTÜ asutaja, olnud üle 40 aasta klubi Unic liige ning tema juures on toimunud kümnel korral Maima Masinapäev. Lisaks osalenud erinevatel suurematel üle vabariigilistel vanatehnika sündmustel ning olnud tegev erinevates Eesti filmides oma tehnikaga.
Aastatel 1999–2007 oli Pärnumaa Vanatehnika Klubi südamlikuks kogunemiskohaks Jaani kodukoht Täkuvälja kõrts. Need kaheksa aastat kujundasid tugeva kogukonnatunde ja tõid kokku inimesed, keda ühendas kirg tehnika ajaloo vastu.
Jaani kogust leiab muljetavaldava valiku vanatehnikat: mootorrattaid, sõiduautosid, veoautosid, traktoreid ja maamootoreid. Lisaks on tema “aardelaekad” täis väärtuslikku vanavara ning pildikogu, mis kõnelevad nii tehnikaajaloost kui ka Jaani oskusest märgata ja hoida seda, mis muidu kaoks.
Jaan Eelmaa on mees, kelle töö ja pühendumus on jätnud sügava jälje Pärnumaa vanatehnikaellu. Tema panus ei ole olnud pelgalt tehniline — see on olnud kogukonda loov, inimesi ühendav ja traditsioone kandev. Just seetõttu on meil suur au tunnustada teda Pärnumaa Vanatehnika Klubi auliikmena.
Auliige – Aivar Tiik
Vanatehnika maailmas on inimesi, kelle pühendumus ei väljendu ainult taastatud masinates, vaid ka nende lugudes, järjekindluses ja pühendumuses. Aivar Tiik on just selline mees — kirglik mootorattamees, kelle teekond on kestnud aastakümneid ning kelle panus Eesti vanatehnikaellu on olnud märkimisväärne.
Aivar on olnud Unic‑Moto liige vähemalt 15 aastat, kuid tema side vanade mootorratastega ulatub palju kaugemale. Kollektsioneerimise ja restaureerimisega alustas ta juba 20 aastat tagasi, ning sellest ajast alates on tema käte läbi uue elu saanud lugematu hulk mootorrattaid. Ainuüksi mustanumbri nimekirjas on tema taastatud masinaid 11 — tulemus, mis räägib nii oskustest kui ka tohutust pühendumusest.
Aivari kogus on eriline koht lapsepõlvest pärit Zündapil ja Gnome Rhonel, mis on tänaseks restaureeritud kujul tema garaaži uhkuseks. Need masinad ei ole lihtsalt tehnika — need on mälestused, mis on saanud uue elu ja väärika koha tema kollektsioonis.
Üks Aivari teekonna sümboolsemaid lugusid on seotud perekonna mootorrattaga D‑RAD R9. 1961. aastal isaga koju sõites jooksis mootor kilomeeter enne sihtpunkti jõudmist kinni ja lõhkus karteri. Tol ajal puudus võimalus alumiiniumkeevituseks ning ratas jäi kuuri nurka seisma. 47 aastat hiljem tõi Aivar selle masina kuuri nurgast päevavalgele ja hakkas talle taas elu sisse puhuma. Alates 2010. aastast kannab see sama D‑RAD musta numbrit.
Aivar ei ole aga ainult garaažimees. Ta on aktiivne ja osavõtlik kogukonnaliige, kes on osalenud pea kõigil mootorratastega seotud vanatehnika üritustel üle Eesti. Ta on olnud nii korraldaja kui tugistaabi liige, alati valmis panustama ja kaasa aitama. Tema rattad ja rännakud on viinud teda läbi Skandinaavia, Baltikumi ja mitmete Euroopa riikide.
Aivar Tiik on inimene, kelle töö, kirg ja järjekindlus on jätnud sügava jälje Eesti vanatehnikaellu. Tema panus on nähtav nii taastatud masinates kui ka kogukonna tugevnemises. Just seetõttu on meil suur au tunnustada teda Pärnumaa Vanatehnika Klubi auliikmena.
Auliige – Avu Vaher
Pärnu muhukogukonna lugu ei ole mõeldav ilma Avuta. Ta on olnud Muhuklubi liige juba väga pikka aega ning tema roll ei ole kunagi piirdunud pelgalt kohal käimisega. Avu on olnud ustav, järjekindel ja alati kohal — mees, kes mitte ainult ei sõida ise, vaid ajab ka teised Pärnakad kodunt välja, et ühiselt midagi ette võtta. Just tema eestvedamisel on Pärnu muhud püsinud aktiivsed ja nähtavad.
Avu liitus Muhuklubiga umbes 2008. aastal ning üsna pea sai temast Pärnu sektsiooni eestvedaja ja hing. Tema algatusel ja mõjutusel on mitmed mehed endale muhud hankinud — teiste seas Väino Karu ja Margus Usin. Kui Avu midagi ette võtab, siis ta teeb seda nii, et teised tulevad kaasa. Ta on inimene, kes sütitab entusiasmi ja loob tunde, et koos on alati parem.
Tänu Avu agitatsioonile on Muhuklubil olemas ka märkimisväärne hulk meeneid, millega on meeles peetud kohti, kuhu klubiga on ühiselt sõidetud. See on tema viis jätta jälg — mitte ainult teedele, vaid ka inimestesse ja kohtadesse, mis on olnud klubi teekonna osa.
Pikka aega olid just Avu ja tema tütred need, kes viisid läbi Muhuklubi suvepäevade mänge. Need olid sündmused, kus nalja, lusti ja head seltskonda jagus alati.
Avu on Pärnu sektsiooni südametunnistus. Kui algusaastatel oli Pärnu kandis vaid 6–7 muhku, siis tänaseks on neid oluliselt rohkem ja seda paljuski ka tänu Avule. See kasv ei ole juhuslik. Avu on olnud see, kes seisab hea selle eest, et muhud saaksid kokku vähemalt paar korda aastas, olgu selleks suvine kokkutulek või traditsiooniline jõulupidu. Tema järjekindlus on hoidnud seltskonna elus ja ühtsena.
Seetõttu on meil suur au tunnustada Avut Pärnumaa Vanatehnika Klubi auliikmena — inimesena, kelle tegevus on hoidnud muhukultuuri Pärnus elus, kasvamas ja kokkuhoidvana.
Klubi auliikmed: vasakult Jaan Eelmaa, Avu Vaher, Jüri Bäärs ja Aivar Tiik.
