Eesti Vanatehnika Klubide Liit on avaldanud oma seisukohad poliitikutele automaksu- väljatöötamise teemal. Pöördumise täisteksti ja lisad leiab SIIT.
Väljavõte pöördumisest:
Eesti Vanatehnika Klubide Liit ja tema liikmesklubid ei toeta mootorsõidukimaksu,
kuna:
- see ei aita kaasa juba valmistatud sõidukite lõpuni kasutamisele ega vähendada uute
sõidukite tootmisest tekkivat keskkonnamõju, mis on vähemalt sama suur kui kogu
kasutamise ajal tekkiv keskkonnamõju. Juba kasutusel olevad sõidukid on enamuse oma
keskkonnamõjust juba avaldanud ja seetõttu selliseid sõidukeid ei tohi maksustada.
Keskkonnale ohutuma sõiduki kasutamisele võtmist motiveerib uute kasutusele võetavate
sõidukite registreerimise maks. - Mootorsõidukimaks üksnes omandiõiguse alusel ei vähenda sõidukite keskkonnamõju ning
maksu tasumine terve aasta eest korraga ei soosi sõiduki kasutamisest loobumist lühemateks
perioodideks. - Mootorsõidukite maksustamine üksnes liiklusregistrisse tehtud omanikukande alusel on
vastuolus põhiseaduses sätestatud omandiõiguse vabadusega1 - Keskkonnasõbralikul viisil hoitav sõiduk ei avalda keskkonnale kahjulikku mõju ning kui mingi osa inimestest endale kuuluvaid sõidukeid ei hoia keskkonnale ohutul viisil, siis ei saa seda probleemi lahendada õiguskuulekate omanike maksustamisega.
- Eestis puudub sõidukite omanike register, kuna liiklusregister on informatiivne register ning
seetõttu ei võimalda tuvastada sõiduki omandisuhet, mistõttu liiklusregistri andmete alusel ei
ole võimalik määrata maksukohustust. - Umbes 20 aasta jooksul riigi poolt tegemata töö ning bürokraatlike takistuste tõttu on ca
300 000 liiklusregistris registreeritud peatatud registrikandega sõidukite saatus teadmata
ning neid ei ole võimalik liiklusregistrist kustutada ka siis, kui neid tegelikult enam ei
eksisteeri. - Mitme sõiduki omamine ei ole luksus, vaid vajadus ning kuna neid üheaegselt ei kasutata,
siis on keskkonnale säästvam kasutada igapäevasõiduks väikest sõiduautot, mitte
universaalset sõidukit, mis üheaegselt võimaldab vedada koduses majapidamise
korrashoidmiseks vajalikke materjale, mahutada suurt peret, on hea läbivusega rasketes
teeoludes või on vajalik mingi ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Näiteks ei ole võimalik
maapiirkondades rentida kaubikut või haagist, tellida veoautot, puksiiri, korvtõstukit,
kraanat jne, mida on vaja võib-olla kord aastas, kuid mõnikümmend aastat tagasi toodetud
sõidukiga on üksikutel kordadel aastas vajaminev töö on võimalik ära teha. - vähemalt 30 aastast tagasi valmistatud sõidukeid ei registreerita liiklusregistris ilmselgelt
liiklusvahendina tarbimise eesmärgil – sellises vanuses sõidukorras sõidukite hinnakõver
hakkab taas tõusma ning nende tarbimismugavus on madalam kui uuematel, aga odavamatel
sõidukitel. - Maksul puudub eesmärk, milleks maksu kasutatakse ning VTK-s ei käsitleta õiglaselt
keskkonnamõju, mida kaalult raskemad elektrisõidukid teedele põhjustavad
Põhiseaduse § 32 lõige 2 – Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
- Maksumäär ei lähtu tegelikust sõiduki kasutamisest, mis on väga erinev hooajaliselt
kasutataval sõidukil (mootorratas, hobisõiduk) ning takso või rendisõidukil. - Maksumäär ei arvesta piirkondlike eripäradega, kus ühistransport ning kaubaveo teenuste
mõistlik kättesaadavus on piiratud
2. Mootorsõidukimaksu edasisel planeerimisel palume arvestada järgmiste
ettepanekutega – need hõlmavad nii esmase registreerimise kui aastamaksu.
2.1. Vabastada planeeritavast mootorsõiduki maksust liiklusseaduse § 83 alusel
tunnustatud ja liiklusregistris registreeritud/registreeritavate vanasõidukid, kuna
tegemist on tehnikapärandi kandjatega ning sisuliselt museaalidega.
2.2. Vabastada planeeritavast mootorsõidukimaksust kõik vähemalt 50 aastat tagasi
valmistatud sõidukid, kuna tegemist on kultuuriväärtustega.
2.3. maksu tasumine peab toimuma üksnes reaalse kasutamisaja põhiselt ning
proportsionaalse päevatasuga 1/365 aastasest maksumäärast:
- ainult sellisel viisil on võimalik tegelikult motiveerida sõidukite kasutajaid loobuma
periooditi mootorsõiduki kasutamisest – kui maksta tuleb nagunii terve aasta eest, siis ei
motiveeri see loobuma auto kasutamisest näiteks päevaks, nädalaks või kuuks. - kasutamisaja määrab sõiduki kasutaja ise sarnaselt teekasutustasu või kohustusliku
liikluskindlustusega minimaalselt päeva kaupa, liiklusregistris registreerimise kande
kehtivuse (maks üksnes sõidukitele, mille registrikanne ei ole peatatud või ei ole ajutiselt
registrist kustutatud nagu raskeveokimaks) või kohustusliku liikluskindlustuse perioodi
alusel.
3. Muud ettepanekud
3.1. Avalikus ruumis asuvate „romude“ vähendamiseks teeme ettepaneku kehtestada
liiklusseaduses nõue, et tehnoülevaatust mitteläbinud, registreerimismärgita, registreerimata
või peatatud registrikandega sõidukid ei tohi lisaks liikudes teeliikluses osalemisele ka
parkida avalikult kasutatavatel teedel – seda nii riigile ja kohalikule omavalitsusele
kuuluvatel teedel kui erateedel. Sellised sõidukid tuleb paigutada hoiukohta omaniku kulul
nagu liiklust takistavalt pargitud sõidukid ning kui omanik sõidukit ära ei vii, siis lugeda
hüljatuks ja utiliseerida omaniku kulul.
3.2. Eramaa omaniku loata eramaal hoitavate sõidukite hoiukohta paigutamiseks kehtestada
samasugune regulatsioon nagu avalikus ruumis parkivate sõidukitele – sõiduki omaniku
kulul.
3.3. Tõhustada riiklikku kontrolli, et sõidukeid hoitaks keskkonnale ohutul viisil.
3.4. Luua regulatsioon, mis võimaldab omaniku valdusest väljunud sõidukite liiklusregistrist
kustutamiseks olukorras, kus sõidukit omaniku valduses enam ei ole, kuid registrikanne on
säilinud.
Pöördumine on tõsine, aga illustreerimiseks väike nali internetiavarustest.
